-
Notifications
You must be signed in to change notification settings - Fork 0
/
meetodid.html
83 lines (83 loc) · 8.13 KB
/
meetodid.html
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
<!DOCTYPE html>
<html lang="et">
<head>
<meta charset="utf-8">
<meta name="viewport" content="width=device-width">
<title>Lahendamismeetodid - Rubiku kuubik</title>
<link rel="stylesheet" href="style.css">
<link rel="stylesheet" href="meetodid.css">
<script src="meetodid.js"></script>
</head>
<body>
<div id=sidebar></div>
<div id=main-content>
<h1>Lahendamismeetodid</h1>
<p>Rubiku kuubiku lahendamiseks on aastate jooksul välja mõeldud mitmeid erinevaid meetodeid.</p>
<ul>
<li><a href="#beginners">Algajate meetod</a></li>
<li><a href="#cfop">CFOP / Fridrichi meetod</a></li>
<li><a href="#petrus">Petruse meetod</a></li>
<li><a href="#roux">Roux' meetod</a></li>
<li><a href="#zz">ZZ meetod</a></li>
</ul>
<div id="beginners">
<h1>Algajate meetod</h1>
<p>Algajate meetodeid on erinevaid. Enamasti lahendatakse sellistes meetodites kuubik kihikaupa: Kõigepealt tehakse ühele küljele rist, siis pannakse paika selle külje nurgad, siis keskmise kihi servad, ja viimasena tehakse viimase kihi servad ja nurgad. <a href="beginners_method.html">Siin</a> on ühe võimaliku algajate meetodi kirjeldus.</p>
</div>
<div id="cfop">
<h1>CFOP / Fridrichi meetod</h1>
<div class=cfopcolumns>
<div class=content>
<p>CFOP (lühend fraasist "Cross, F2L, OLL, PLL", mis on omakorda lühendid fraasidest "First 2 layers", "Orient last layer" ja "Permute last layer") on praeguseks kõige levinum kuubiku lahendamise meetod. Seda kutsutakse ka Fridrichi meetodiks, kuna Jessica Fridrich oli selle üks suurimaid populariseerijaid. See meetod sarnaneb algajate meetodiga selle poolest, et lahendamise faasid on enam-vähem samad. Esimesena tehakse mingile küljele rist (Cross), siis lahendatakse esimese külje nurgad ja keskmise kihi servad paaridena (F2L), siis pööratakse viimasel kihil kõik tükid õiget pidi (OLL) ja viimase sammuna paigutatakse viimase kihi tükid ümber nii, et kogu kuubik oleks lahendatud. See meetod paistab välja selle poolest, et kasutab väga palju algoritme (liigutuste jadasid, mis lahendavad mingi spetsiifilise olukorra), eriti viimases kahes faasis (OLL ja PLL - vastavalt ligikaudu 57 ja 21 algoritmi). Samas tähendab see seda, et suure tõenäosusega on võimalik viimastes faasides kasutada kõige optimaalsemat algoritmi ja seega kuubik võimalikult kiiresti ära lahendada.</p>
<p>Eksisteerib ka variant, kus nii OLL kui PLL tehakse kumbki omakorda kahes osas (niinimetatud "2-look OLL" ja "2-look PLL"). Need on aeglasemad kui päris OLL ja PLL, kuna ei kasuta üldjuhul optimaalset liigutuste jada iga olukorra jaoks, kuid see-eest on vaja pähe õppida palju vähem algoritme (10 OLL jaoks ja 6 PLL jaoks). Seega on need head OLL ja PLL õppimisel.</p>
<p>CFOP meetodit (ja ka 2-look OLL/PLL'i) saab õppida näiteks <a href="https://jperm.net/3x3/cfop">siit</a>.</p>
</div>
<div class=picbar>
<div class=pic><img src="meetodid_cfop1.png" alt="CFOP esimene samm: Cross">
<p>1. Rist ehk Cross</p></div>
<div class=pic><img src="meetodid_cfop2.png" alt="CFOP teine samm: F2L">
<p>2. Esimesed 2 kihti ehk F2L</p></div>
<div class=pic><img src="meetodid_cfop3.png" alt="CFOP kolmas samm: OLL">
<p>3. Viimase kihi pööramine ehk OLL</p></div>
<div class=pic><img src="meetodid_cfop4.png" alt="CFOP viimane samm: PLL">
<p>4. Viimase kihi permuteerimine ehk PLL</p></div>
</div>
</div>
</div>
<div id="petrus">
<h1>Petruse meetod</h1>
<p>Petruse meetod on üks vanimaid kuubiku lahendamise meetodeid. Selle leiutaja on Lars Petrus, kes kasutas oma meetodit juba 1981. aastal. See meetod kuulub "plokiehitamise" meetodite kategooriasse, kus ei lahendata mitte kihte, vaid luuakse plokke omavahel kokku sobivatest tükkidest.</p>
<ol>
<li><p>Esimene samm on luua 2x2x2 plokk. Seda tehakse inutitiivselt, ilma mingite algoritmideta.</p></li>
<li><p>Edasi laiendatakse olemasolev 2x2x2 plokk 2x2x3 plokiks, lisades sellele juurde 1x2x2 ploki. Ka see on intuitiivne, kuigi peab ettevaatlik olema, et mitte olemasolevat plokki ära rikkuda.</p></li>
<li><p>Kolmanda sammuna pööratakse kõik alles jäänud lahendamata servad õiget pidi. Selle jaoks on vaja vaid ühte väga lühikest algoritmi.</p></li>
<li><p>Neljandaks sammuks on olemas olev 2x2x3 plokk muuta 2x3x3 plokiks, s.t. täielikult lahendatud kaheks kihiks. Selle jaoks on juba mõistlik kasutada paari algoritmi. Pärast seda on kuubik samas seisus, kui pärast CFOP'is F2L sammu (kuigi servad on siin alati õigesti pööratud).</p></li>
<li><p>Viies samm on viimase kihi nurgad õigetesse kohtadesse paigutada (mitte tingimata õiget pidi). Selle jaoks kasutatakse ühte või kahte algoritmi.</p></li>
<li><p>Kuues samm on viimase kihi nurgad õiget pidi pöörata. Selle jaoks kasutatakse kahte algoritmi, kuigi neid võib vaja minna rohkem kui üks kord.</p></li>
<li><p>Kõige viimane samm on viimase kihi servad õigesti paigutada. Selle jaoks kasutatakse kolme algoritmi.</p></li>
</ol>
<p>Petruse meetodi viimased 3 sammu on praktiliselt samad, mis CFOP viimased kaks. Seega võib nendes samu algoritme kasutada. Täielik kirjeldus kõikidest kasutatavatest algoritmidest ning täpsem plokiehitamise juhis on leitav näiteks <a href="https://lar5.com/cube/">siit</a>.</p>
</div>
<div id="roux">
<h1>Roux' meetod</h1>
<p>Roux' meetodi leiutas Gilles Roux 2003. aastal. Nii nagu Petruse meetod põhineb ka see plokiehitamisel. See meetod on huvitav selle poolest, et kasutab märksa vähem liigutusi kui CFOP ja võib seetõttu kiirem olla. Vaja on ka veidi vähem algoritme. Samuti on see meetod populaarne ühe käega kuubiku lahendamisel.</p>
<ol>
<li><p>Esimese sammuna luuakse 1x2x3 plokk. See tehakse intuitiivselt.</p></li>
<li><p>Edasi luuakse esimese ploki vastasküljele teine 1x2x3 plokk. Jällegi tuleb olla ettevaatlik, et mitte eelmist plokki ära rikkuda. See samm on võimalik teha intuitiivselt, kuid on ka võimalik iga olukorra jaoks algoritm ära õppida.</p></li>
<li><p>Nüüdseks on kõik nurgad peale ülemise kihi 4 nurga täielikult lahendatud. Selles sammus lahendatakse alles jäänud 4 nurka ühe korraga. Selle jaoks on 24 erinevat algoritmi.</p></li>
<li><p>Viimase asjana jääb lahendada ülemise kihi ja eest vaadates keskmise vertikaalse kihi (selle, mis jääb kahe ehitatud ploki vahele) servad ja keskmised tükid. Seda tehakse kolmes osas: kõigepealt pööratakse kõik servad õiget pidi, siis tehakse alles jäänud servadest kaks ja viimasena kõik alles jäänud servad.</p></li>
</ol>
<p>Täpsem kirjeldus ja nimekiri algoritmidest on kätte saadavad <a href="http://grrroux.free.fr/method/Intro.html">siit</a>.</p>
</div>
<div id="zz">
<h1>ZZ meetod</h1>
<p>See meetod leiutati 2003. aastal Ryan Heise poolt, kuid sai populaarseks pärast seda, kui Zbigniew Zborowski selle 2006. aastal uuesti avastas ja seda populariseeris. Tema järgi on meetod ka nime saanud. Praeguseks hõlmab ZZ väga paljusid erinevaid meetodeid, kuid need on üldplaanis kõik sarnased.</p>
<p>Selles meetodis alustatakse kõigi servade õiget pidi pööramisega (mitte tingimata õigesse kohta panemisega). Samuti pannakse kaks serva õigesse kohta. Seda sammu kutsutakse EOLine.</p>
<p>Edasi ehitatakse jälle 2 plokki, nagu Roux' meetodis. (ZZF2L)</p>
<p>Viimase kihi lahendamiseks (LL) on väga palju erinevaid meetodeid.</p>
<p>Selle meetodi kohta saab rohkem infot näiteks <a href="https://www.speedsolving.com/wiki/index.php/ZZ_method">siit</a>.</p>
</div>
</div>
<script src="sidebar.js"></script>
</body>
</html>